VÄRVIÕPETUS - 1

Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine.

Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (Näiteks: vikerkaar).

Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses.


Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 

1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus.

Toon– saab iseloomustada sõnadega punane, kollane, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab värve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine.

Küllastus – nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga.

Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid: roheline, lilla, oranz

2. Teine rühm on neutraalsed ehk arkromaatilised värvid: must, valge, hall.
 Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult.

KUIDAS SAADA HALLI??

Värvide omadused: 

1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist. Nii tekitavad külma tunnetust sinine ja kõik lähedased sinisega segatud toonid) Valgega segades saame külma varjundi, aga mustaga segades sooja varjundi. 

2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid.

KUIDAS SEGADA PRUUNI VÄRVI?

Kasutatud materjal
A Teder "Värviõpetus 5 klass" (http://www.slideshare.net/anelit/vrvipetus-5-klass)
Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri “Kompositsiooniõpik” 
Marje Tammert “Värviõpetus”.