Kunstitunnis koos õpilastega. Mis , kuidas, milleks?

Ainevaldkonnas Kunstiained pööratakse tähelepanu loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamisele, teadmiste ja oskuste omandamisele erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta kunstidega tegelemise kaudu; traditsiooniliste ning nüüdisaegsete kunstide, nende sisu, vormi ja tähenduse mõistmisele ning kriitikameele kujundamisele loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu.  Kunsti ainekavas on olulisel kohal mõtlemise paindlikkus ning avatus kultuurilistele ja individuaalsetele erinevustele. Tähtsustatud on praktilist tegevust, loovat lähenemist probleemidele, erinevate lahenduste paljusust ning emotsionaalselt tasakaalustavat mõju. 

Tänapäeval ei ole kunst koolis puhtalt paberile joonistamise tund.

„Kooli väheste kunstitundide eesmärk peaks olema suunata õpilasi kunsti vaatama ja analüüsima ning õpetada neid märkama kunsti ja eri eluvaldkondade vahelist seostevõrgustikku. Arvan, et just selle nähtamatu võrgustiku nähtavaks muutmine ongi kunstihariduse põhiülesanne. Ühe kunstitunniga nädalas ei õpeta me kedagi perfektselt joonistama, maalima või voolima, küll aga saame tekitada huvi. Kunstihariduse roll on isu äratamine, kunsti mõistmise toetamine ja võrgustikust kõikvõimalike seoste väljatoomine, et noored inimesed kasvaksid aktuaalsesse kunstivälja loomulikult sisse.” (Anneli Köster, kunstiõpetuse ainekavade töörühma juht)

KÕIGE OLULISEM KUNSTIHARIDUSES:

ISIKSUSLIK ARENG

KUNSTI MÕISTMINE

KUNSTI LOOMINE

Kunstitunnis kasutame aktiivõppe meetodeid.

Aktiivõppe märksõnad 

◆ uudishimu 

◆ avastamine 

◆ vabadus ja aktiivsus 

◆ originaalsus ja loovus 

◆ iseseisev ja kriitiline mõtlemine 

◆ suhtlemine ja koostöö 

◆ elulised ülesanded 

◆ kontekstitundlikkus 

◆ enda ja teiste töö hindamine